Eurovisiooni eelkaja

Pühapäeva keskpäev Malmös. Päike paistab mõnusalt, ilm on soe, kuhugi õieti kiiret pole. Eesti eurolaulikud on äsja lõpetanud oma esinemise Eurovisiooni eelpeol. Rahvas tiirleb ümber lauakeste, kus jagatakse Eesti- ja Birgiti-teemalist nänni, fotograafid teevad pilti, eesti keelt on ümberringi harjumatult palju...

"Tere! ETV tülitab," on äkitselt kaamera ja mikrofon mu nina all. "Kuidas teile tänane kontsert meeldis?"
No kuidas on võimalik, et mina, kes ma olen kõikse hallim kuju kogu sellest eestikeelses summas (see ei ole tagasihoidlikkusest öeldud, ma tõepoolest olin beeži-halliseguses riietuses, millega on täiesti võimatu silma jääda), nopitakse kaamera ette? Ehh... No hea küll.
"Einoh, täitsa tore oli. Tundus, et lauljad tundsid ennast laval üsna koduselt, nii et selline kodune kontsert oli". Mida iganes 'kodune kontsert' peaks tähendama, aga ei tulnud sel hetkel paremat sõna pähe.
"Kes teile kõige rohkem meeldis?"
"Nad olid kõik head..." Njah, ma teadsin küll, et ta ootab vastuseks Birgitit, aga no ei ole see asi minu maitse. Aga valetama ka ei hakka. "...aga ütleme siis, et Tanel tegi oma šõu ära. Nii et Tanel".
"Kuidas te muidu Birigiti eurolooga rahul olete?"
Tuli ära. Ikka suunab ta mind sinna Birgiti kiitmise poole. "Eks ta maitse asi on, ma ise oleks eelistanud Winny Puhhi siin laval näha". Reporteri kulmud tõusevad kolm sentimeetrit ülespoole. Ilmselgelt seda vastust ta ei oodanud. Okei-okei, ütlen siis midagi Birgiti kohta ka. "Aga Birgit oli väga tubli!" Mida ta ka oli. Hääl on tal ju hea. Mis teha, kui lugu on selline, et pärast kolmandat nooti tahad magama jääda.
"Kas te elate või töötate siin Rootsis?"
Selle küsimuse juures hakkasin esimest korda kokutama. Kuidas sa paari lausega võtad kokku seda, et tegelikult ma ei ole üldse Rootsist, olen tegelikult Taanist, aga tegelikult ka mitte Taanist, sest ma tegelikult elan Eestis, aga kuna minu kaunim ja töökam pool on ajutiselt Taanis tööl, siis tegelikult olen ma ajutiselt Taanis ja mina tegelikult ei tööta Taanis ja tegelikult varsti lähen üldse Eestisse tagasi, kui just mujale ei lähetata, sel juhul olen ma tegelikult...
"Eee... Mu abikaasa... töötab tegelikult hoopis Taanis ja ma... olen temaga lihtsalt niisama kaasas... Nii et ma päris Rootsist ei ole jah," oli siis see, mida ma lõpuks suutsin kokku klopsida. Aga mis seal põdeda, eks nad lõikavad mu koperdamise kenasti välja, sest teised küsimused olid täitsa kenasti vastatud.
"Nii et te tulite siia hoopis Taanist?"
 Nonäe, tubli poiss, aru said! "Jah!"
"Ja kas tasus ära?"
"Igal juhul!"
Ja saigi intervjuu otsa. Loomulikult unustasin ma küsida, mis saates ma nüüd siis ennast näha saan, aga palju neid võimalusi ikka on.

Järgmisel õhtul "Ringvaates", umbes saate 49. minutil tulebki kaua oodatud lõiguke: "Eee... Mu abikaasa... töötab tegelikult hoopis Taanis ja ma... olen temaga lihtsalt niisama kaasas... Nii et ma päris Rootsist ei ole jah," on ainuke lause, mis kogu meie jutuajamisest eetrisse läks.
Vaat nii juhtub, kui sa loodad Birgiti asemel Eurovisioonil Winny Puhhi näha.

PS. Kopenhaagen reklaamis linnas toimuvaid Eurovisiooni üritusi sellise pildiga: