*rida artisti "HU" samanimelisest loost
Eelmisel nädalal oli huvitav kogemus. Läksin oma kodu lähedal asuvasse poodi, kus ma olen viimase aasta ja mõne kuu jooksul korduvalt käinud. Nagu tavaliselt, ladusin korvi head-paremat täis ja siirdusin kassasse. Järjekorras seistes tuli meelde, et ma pean lastele miskite raamatute ostmiseks panema kooli kaasa sularaha. Kes ei tea, siis kõige väiksem paberraha Taani Kuningriigis on 50-kroonine. Sellest väiksemad on kõik mündid. Sel korral oligi nii, et kooli saadetav rahahulk ei olnud täissajaline ega ka täis-viiekümneline, vaid ma pidin ümbrikusse lisama ka mõned "kopikad". Et aga suurem osa elust käib siin ikkagi pangakaardi abil, siis ega seda kõlisevat tavalise poeskäiguga sinna taskupõhja ei teki. Seega tuleb võtta automaadist mõni 100-kroonine paberraha (väiksemat automaat ei anna) ja vahetada see kuskil peenemaks. Täpselt nii ma ka käituda tahtsin. Kui minu järjekord kätte jõudis, maksin korvitäie eest kaardiga ja siis palusin oma sajaka müntideks teha. "Meil ei ole seda lubatud teha" ütles kassapidaja ootamatult. Minu "Whaaaat?" küsimuse peale teatas ta, et neil on olnud inimesi, kes püüavad valerahast niimoodi pärisraha teha. Tajudes järjekorras olevate inimeste paluvaid "palun ära hakka vaidlema, meil on kiire"-pilkusid, noogutasin lihtsalt, nagu oleks kassapidaja jutt kõlanud jube loogiliselt. Nii jäigi mul küsimata, et aga kui ma püüaks selle kupüüriga tasuda näiteks 3-kroonise kommi eest, kas ta siis keelduks mul't seda vastu võtmast? Arvatavasti mitte. Seega - kui tahad 100-kroonist müntideks vahetada, oled eeldatavalt pätt ja valerahategija, aga kui ostad paarikroonise kommi, siis kuldaväärt klient. Loogiline?
Aga see selleks. Võidelgu nemad oma valerahategijatega kuidas tahavad. Minu arvates oleks küll odavam osta sinist valgust kiirgav aparaat, mis valeraha koheselt tuvastada suudaks, selle asemel, et oma kliente varasteks ja pättideks tembeldada, aga mida ka mina ärist tean. Nagu paljudest muudest asjadestki.
Nagu näiteks pildistamisest.
Ma pean ütlema, et minust on see pildistamise hullus täie kaarega mööda läinud. Ei oska mõnu tunda iga sündmuse tuhandekaadrilisest talletamisest, loodusfotosid võin ka internetist otsida, selle asemel, et kell 5 hommikul järjekordset udust raba pildistada, mesilastest ja muudest sitikatest on ilma minutagi tehtud juba sadu ja tuhandeid (täpselt ühesuguseid) makrofotosid, külmaks jätavad nii kompositsioonid, plaanid kui säriajad, millest viimasel ajal massiliselt tärganud fotograafiahuvilised fanaatiliste pilkudega pajatavad. Eks see huvipuudus muidugi kajastub ka minu tehtud piltide kvaliteedis, aga peaasi, et ma ise rahul olen eksole. Igatahes on minu tuimus fotonduse osas viinud selleni, et ega mul siitmaalt väga pildi kujul meenutusi Eestisse kaasa võtta polegi. Mõned asjad siiski on ette jäänud. Osaliselt olen need aja jooksul paigutanud ka vanematesse blogi sissekannetesse, aga siinkohal paar sellist, mis vähemalt hetkeks panid mõtlema, et "WTF" või siis eesti keeles väljendatuna "oot misasi see nüüd siis oli?"
Nojah.
Aga kui M'ei tea ja S'ei tea - kes siis teab?
Ei m'tea.
See siin on juuksurisalong. Üsna hea vist. Vähemalt nii arvavad nad ise.
Kuulutus: "Üürile anda poepind aadressil Østerbrogade 49A, Kopenhaagen" |
Teatavatel põhjustel otsisin ma mõni aeg tagasi siin Kopenhaagenis äripinda. Tuleb tunnistada, et võrreldes Eesti portaalidega tekib siinmail küll tunne, et üürileandja teeb kõik selleks, et tema pinna vastu huvi ei tuntaks. Infot jagatakse üsna puudulikult, pilte kas pole või on jäädvustatud täiesti ebaolulisi asju (näiteks ainsaks "informatiivseks" fotoks on jäädvustus majaseinast). Juuresolev kuulutus ületas aga kõik teised. Pilt, mida te kuulutust illustreerimas näete, on ainus, mis selle äripinna kohta avaldati. Ei saagi aru, kas üürile antakse naine (no sel juhul oleks võinud ta näo ka avaldada), riiulid, kingad või see punane sohva, mille peal ta lebab. Kes arvab, et tegemist on mingi juhusliku eksitusega, siis ei, see kuulutus on selle pildiga üleval olnud vähemalt viimased kolm-neli kuud.
Kui keegi arvas, et Big Ben asub Londonis, siis ta eksis rängalt. Ja miks see koht üle maailma kuulus peaks olema, jääb mulle üsna arusaamatuks - täiesti tavaline kella remonditöökoda. Aga mulle jäävadki paljud asjad arusaamatuks.
Meie kortermajja sisenemiseks on vajalik kas:
- helistada fonolukuga õigesse korterisse; või
- avada uks võtmega (uks paistab pildi vasakus servas).
Hoolsal vaatamisel võib aga märgata, et lisaks fonolukule on seina sees veel kolm erinevat lukuauku. Misjaoks need on? Ei kes seda teab. Ja ega kedagi eriti huvita ka. Peale mõne lollaka välismaalase, kes sellest kohe pildi teeb ja oma blogisse üles riputab.
See on juba norimine, aga ikkagi. Tegemist on meie kortermaja siseõue viiva vaheuksega ja nagu näha, siis on üks ukse klaasidest katki. Lugu selles, et ta oli katki ka siis, kui me siia sisse kolisime. Sellest on möödas aasta ja kaks kuud. Ja nagu imeväel oli keegi hea inimene just eelmisel nädalal selle klaasi lõpuks paika saanud. "Ei läinud aastatki," nagu ütlevad eestlased.
Või noh, tegelikult läks küll.
Ja natuke veel pealegi.
"Ma lahkusin töölt olles muusika mõju all" |
Vaevalt küll.
Aga hea vabandus sellegipoolest.
Mønt - münt. Vask - pesu. Kokku: rahapesu |
Taanlased on ikka uuendusmeelsed. Kõigepealt lubasid nad teatavad meelemürgid Kristiania linnaosas, siis olid ühed esimestest, kes legaliseerisid samasooliste abielud, nüüd siis viljelevad täiesti avalikult rahapesu.
Ja meie oma Eestimaal veel võitleme sellega.
Pff...
Olete näinud internetis ringlemas pilte pealkirjaga "Only in Russia", kus on kujutatud näiteks hooneid, mille välisuks on teisel korrusel, aga allaminekuks treppi pole ehitatud?
Olgu siis selle pildi nimi "Not only in Russia".
Et siis misasi?! Ja kuskohas?!! |
Ei saagi aru, kas siin reklaamitakse väga halva kvaliteediga kulda või on tegemist seninägematu seksuaalelu propagandaga.
Siiami banaanid |
Siiami kaksikud on looduses täiesti normaalne nähtus. Isegi banaanid on sellised.
Okei, te võite ju leegion olla, aga tõsiseltvõetavuseks võiks vähemalt õigekirja selgeks saada.
Lisaks muidugi asjaolule, et te oma sõnumeid kaubanduskeskuse peldiku uksepiidale jätate.
Swedbanki kunagisest ambitsioonikast plaanist vallutada Taani turg on alles jäänud vaid tolmune plekk kaubanduskeskuse seinal.
Ja lõpetuseks - midagi ilusat.
:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.