Mis oleks elu,
kui poleks neid,
keda mõnikord ekslikult
nõrgemaks sugupooleks,
haavatavateks
ja suisa õrnukesteks
peetakse?
Ei hinnata neid ülearu,
ei öelda piisavalt
häid sõnu.
Ja kui veel
peaks juhtuma,
et mingis eluetapis
neil mõne muu
kehaosa asemel
hoopis kõht on saanud
kõige esiletungivamaks,
siis õelustega kitsi
ei olda mitte üks raas.
On rajatud temale
terve ootuste plejaad,
ta kodus peab korda,
tööl rahanatukest orjab,
lapsi rööpasse ohjab
ja
õhtul voodisse minnes
kaasagi eest hoolitsema peab.
Pole ime siis,
et mõnele koorem
liig raskeks on saamas
ja kõigele käega
ta lüüa tahaks.
Kuid ka raskeimal hetkel,
taas siiski tõuseb ta
ja läheb tegema mis vaja,
sest ta teab:
ei saaks sest elust asja,
kui poleks teda,
tarkadest targeimat,
tugevamatest tugevaimat,
parimatest parimat,
looduse kuningat -
Meest.
Aga naised on muidugi ka olulised.
Head naistepäeva!
No ega ma ei arvanudki et sa "Naist" nii ülistad :P
VastaKustuta